Praegu on BREXIT üks kõige populaarsemaid küsimusi, kui teemaks on hariduse omandamine Inglismaal
Viimase aasta jooksul oleme osalenud paljudel rahvusvahelistel hariduskonverentsidel, näitustel, seminaridel ja aruteludel ning peaaegu kõikjal esitati küsimusi BREXITi ja selle mõju kohta ELi (üli)õpilastele.
Praegune peamine järeldus on see, et Suurbritannia koolid ja kõrgkoolid ootavad endiselt Eesti (üli)õpilasi. Kõigil kohtumistel toonitasime pidevalt, et haridusel ei ole piire ega rahvusi ning mingid poliitilised otsused ei sunni Briti koole ja kõrgkoole sulgema uksi Euroopa (üli)õpilaste ees. Rahvusvahelisus on üks Briti hariduse põhijooni. Üliõpilased ja koolilõpetajad, kelle üle tunnevad uhkust Briti kõrgkoolid ja keda nad peavad õigusega omaks, on pärit sadadest maailma riikidest ja Suurbritannia ei soovi kindlasti minetada ühe parima haridusteenuste pakkuja staatust. Oxfordi ülikoolis on eri aegadel õppinud 30 riigijuhti; London School of Economicsi lõpetanute seas on 18 Nobeli preemia võitjat, 34 eri riikide presidenti ja peaministrit. Selliseid näiteid võib tuua palju.
Ülikoolid
Praegu ei ole muudatusi meie õpilaste vastuvõtus kõrgkoolidesse. EL-riikide õpilased, kes alustavad õpinguid Inglismaa ja Walesi ülikoolide bakalaureuseprogrammides 2019. aasta septembris, saavad taotleda õppelaenu kogu õppeperioodi vältel. Šotimaa kõrgkoolides jääb endiselt tasuta õpe. Magistrid saavad ikkagi taotleda laenu 10609 GBP ulatuses ja kasutada seda oma äranägemisel, katmaks õppimis- või elamiskulusid. Laenu tagasimaksmise tingimused ei muutu samuti. Töötasu ei tohi olla väiksem kui 25 000 GBP (bakalaureuseõpe) ja 21 000 GBP (magistriõpe). Igakuuselt maksab õppelaenu saaja 9% oma sissetulekust, mis ületab 25 000 GBP aastas (bakalaureuseõpe) või 6% oma sissetulekust, mis ületab 21 000 GBP aastas (magistriõpe). Näiteks, kui aasta sissetulek on 27 000 GBP, igakuine makse on vaid 15 GBP. Kui aasta sissetulek on vähem kui 25 000 GBP, laenu ei tagastata.
Riigikoolid ja kolledžid
Õppimine riigikoolides ja kolledžites jääb tasuta. Koolid toonitavad, et sellised tingimused säilitatakse vähemalt kogu valitud õppeperioodi vältel, olenemata Brexiti tulemustest.
Erakoolid
Siin ei muutu midagi. Need koolid on alati olnud tasulised. Eesti lapsed on õppinud seal ka enne Eesti llitumist EL`ga. Briti erakoolide populaarsus kasvanud, sest Suurbritannia koolisüsteem on tunnistatud üheks maailma parimaks.
Baltic Council for International Education aitab kandideerimisega abiturientidel, üliõpilastel ja noortel inimestel, kes soovivad alustada õpinguid Suurbritannias õppeaastal 2019/2020.
Tulge tasuta nõustamisele meie infokeskutesse või registreerige konsultatsioonile Skype`i teel. Me aitame õppeasutuse valiku, dokumentide vormistamise, organisatsiooniliste küsimuste lahendamise. Jagame infot ka selle kohta, millele peab pöörama tähelepanu enne Suurbritanniasse minekut.
Registreerimine tasuta nõustamisele.
Tagasi
Viimase aasta jooksul oleme osalenud paljudel rahvusvahelistel hariduskonverentsidel, näitustel, seminaridel ja aruteludel ning peaaegu kõikjal esitati küsimusi BREXITi ja selle mõju kohta ELi (üli)õpilastele.
Praegune peamine järeldus on see, et Suurbritannia koolid ja kõrgkoolid ootavad endiselt Eesti (üli)õpilasi. Kõigil kohtumistel toonitasime pidevalt, et haridusel ei ole piire ega rahvusi ning mingid poliitilised otsused ei sunni Briti koole ja kõrgkoole sulgema uksi Euroopa (üli)õpilaste ees. Rahvusvahelisus on üks Briti hariduse põhijooni. Üliõpilased ja koolilõpetajad, kelle üle tunnevad uhkust Briti kõrgkoolid ja keda nad peavad õigusega omaks, on pärit sadadest maailma riikidest ja Suurbritannia ei soovi kindlasti minetada ühe parima haridusteenuste pakkuja staatust. Oxfordi ülikoolis on eri aegadel õppinud 30 riigijuhti; London School of Economicsi lõpetanute seas on 18 Nobeli preemia võitjat, 34 eri riikide presidenti ja peaministrit. Selliseid näiteid võib tuua palju.
Ülikoolid
Praegu ei ole muudatusi meie õpilaste vastuvõtus kõrgkoolidesse. EL-riikide õpilased, kes alustavad õpinguid Inglismaa ja Walesi ülikoolide bakalaureuseprogrammides 2019. aasta septembris, saavad taotleda õppelaenu kogu õppeperioodi vältel. Šotimaa kõrgkoolides jääb endiselt tasuta õpe. Magistrid saavad ikkagi taotleda laenu 10609 GBP ulatuses ja kasutada seda oma äranägemisel, katmaks õppimis- või elamiskulusid. Laenu tagasimaksmise tingimused ei muutu samuti. Töötasu ei tohi olla väiksem kui 25 000 GBP (bakalaureuseõpe) ja 21 000 GBP (magistriõpe). Igakuuselt maksab õppelaenu saaja 9% oma sissetulekust, mis ületab 25 000 GBP aastas (bakalaureuseõpe) või 6% oma sissetulekust, mis ületab 21 000 GBP aastas (magistriõpe). Näiteks, kui aasta sissetulek on 27 000 GBP, igakuine makse on vaid 15 GBP. Kui aasta sissetulek on vähem kui 25 000 GBP, laenu ei tagastata.
Riigikoolid ja kolledžid
Õppimine riigikoolides ja kolledžites jääb tasuta. Koolid toonitavad, et sellised tingimused säilitatakse vähemalt kogu valitud õppeperioodi vältel, olenemata Brexiti tulemustest.
Erakoolid
Siin ei muutu midagi. Need koolid on alati olnud tasulised. Eesti lapsed on õppinud seal ka enne Eesti llitumist EL`ga. Briti erakoolide populaarsus kasvanud, sest Suurbritannia koolisüsteem on tunnistatud üheks maailma parimaks.
Baltic Council for International Education aitab kandideerimisega abiturientidel, üliõpilastel ja noortel inimestel, kes soovivad alustada õpinguid Suurbritannias õppeaastal 2019/2020.
Tulge tasuta nõustamisele meie infokeskutesse või registreerige konsultatsioonile Skype`i teel. Me aitame õppeasutuse valiku, dokumentide vormistamise, organisatsiooniliste küsimuste lahendamise. Jagame infot ka selle kohta, millele peab pöörama tähelepanu enne Suurbritanniasse minekut.
Registreerimine tasuta nõustamisele.
